Bienvenido - Ilusad üllatused

Ma ei oleks elus osanud arvata, et sellest reisist selline proovikivi tuleb. Mul pole mitu aastat nii pingelist ja nii füüsiliselt kui ka vaimselt kurnavat päeva olnud. Jõuame meie siis lennujaama ja helistame oma üürileandjale. Kallis Jana palub 10min pärast tagasi helistada.. tema plaanid muutusid ja tuba vabaneb 28.07. See on 2 nädalat peale meie saabumist!! No need sõnad, mis meie suudest väljusid, oleks ka pirueti neiu kaameks võtnud. Käsin siis Bronel sisse ja välja hingata, ise tehes nägu nagu kõik okei oleks. 20 kg kohvrid näpu otsas keset linna, kus asukaid kogu kodumaa täis, aga iga tänavanurk ja vastutulev nägu võhivõõrad. Kusjuures minna pole kuhugi.. Alustame siis lootusetuna näivast ülesandest leida pre-paid sim, et kohalikelt mõistliku hinnaga kortereid välja kaubelda. Kioskid saadavad meid tubakapoodi ja vastupidi. Pärast vähemalt tund kestnud matka kõhutunde suunas leiame eest "phone house"i, tõenäoliselt ainasa linnas, sest saba uksest väljas. Sealt siis lõpuks saame 20€ jagu kõneaega, millest õhtuks on mul, usun, vähemalt pool läinud.. Surmväsinud ja nälginud nagu me oleme, leiame lõpuks resto, kus ka wifi saadaval. Norm 10€ täiesti mõttetute omletikeste eest, aga vähemalt õnnestub oma kolme tunni jooksul mõni kohtumine kokku leppida. See ülesanne oli vaata et raskem veel, kui kohvrit ülesmäge higistada. Otsustame võtta lähimas hostelis tuba, et vähemalt kohvrid kaelast saaks.. norm nõukasisustusega vana tuba ja jrg 20€ kadunud. Vältimatu dušš ja matkale risti-põiki Barca üüritubadesse. Käime läbi 4 kohta, millest sõelale jäävad odav õudne crackhouse majutus ja hommikul selguv võimalus pääseda ca 40a paarikese juurde väga viisakasse elamisse. Pöidlad. Kuigi kasutasime metroo abi, viis kuus tundi müttamist meid surmaeelsesse olekusse. Vaheldusid ülevoolav idiotism ja must masendus, aga õnneks oli mõni abivalmis kohalik viimases hädas jälle tuju tõstma. Koju jõudes ei olnud esimene tunnike kumbki võimeline muuks kui voodil tühja pilguga istumiseks. Ahjaa, me ju olime eelmise öö veetnud Vantaa mugavusteta jäähotellis (pildike ka), seega meie vastupidavusel pole piire. Eks näeb, mis homne toob, palunpalunpalun veidi kergemat.