Tibusammud

Hommikustes nägudes on vähe entusiasmi, kahjuks. Mõtsime, et lähme üritame veel paar kohta läheduses leida, siis helistame vanamehele ja ebaõnne korral jääb suitsukamber. Eilne pettumus olid ka õudkoledad inimesed, toredad, aga koledad. Hämaruse saabudes aga muutusid, hoolimata meie hägustunud pilkudest, ka inimesed  nooremaks ja kenamaks, lootus säilib. Et siis lähikonda wifit varastama, see ka pildil. Saime uuedkorterid, mis meile ilusti ära saaks öelda. Üks oli megakas, aga alates 28st. Aga nad olid nii megad, et me võisime oma kohvrid sinna jätta ja siis edasi rännata... edutult. Väike söök ja külm õlu ja miljon kõne hiljem saame viimased kaks kohta, mis ka ei ole valmis meid majutama. Oma pagasile järgi minnes võtame veini poistele tänuks ja saame ühes ka mehhiko õhtusöögi ning väikse tekiila, ise ostsime paar 1.30 maksvat veini veel, kõik kulus ära. Linnas oli paar korda aastas nähtav paduvihm ja välgusadu, meie jaoks kõik vana, aga siin turistid pildistasid ja kohalikud tantsisid end läbimärjaks. Ööbida lubati meil siin diivanitel. Pöörfi. Homme jälle aega oma päevatööga tegeleda.. f***** roomsearching. Aga juba oli parem, loodame, et ehk homme näkkab, paluun.